Istutuspeenra mulda võib vabalt segada

Varem põldudel juurvilju kasvatades vaevasid mind alati sellised probleemid nagu savi liiga kleepuv ja tihenemisohtlik või liivane pinnas, mis ei pea vett ja väetist kinni. Istutuspeenraga on aga hoopis teine ​​lugu. Võime vabalt mulda sees segada! Järgisin Põllumajandusteaduste Akadeemia head meetodit ja segasin lehehallituse, aiamulla ja hästi-mädanenud orgaanilise väetise omavahel vahekorras 4:4:2. Sel viisil segatud pinnas on pehme,{6}}hästi ventileeriv ja eriti hea väetisi kinnihoidmiseks. Võtame näiteks eelmisel aastal istutatud tomatid. Vilju toodeti 30% rohkem kui varem põllule istutades. Võti on siin selles, et istutuspeenras asuv iseseisev mullaruum suudab ära hoida raskmetallide ja kahjurite ja haiguste jääkide teket, samuti saab reguleerida mulla pH-d vastavalt erinevate köögiviljade eelistustele. Näiteks eelistavad mustikad happelist mulda, kapsas aga aluselist mulda. Me kõik saame nende vajadused rahuldada pinnase kohandamisega.